horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedtestidusutlusedveebi eksklusiiv

Tipptrummar Hele-Riin Uib – tüdruk nagu energiapomm

32aastane, Neitsi tähtkujus sündinud Hele-Riin Uib on üks vähestest, kui mitte ainus, naissoost tipptasemel löök­riistamängija Eestis. Trumme mängib ta juba varasest noorusest, kusjuures tunneb ennast koduselt nii jazzi, klassika kui roki stiilis.

Igapäevaselt teeb Hele-Riin Uib tööd nii muusiku kui õpetajana. Praegu on kaunitarist trummar seotud Eesti muusikamaastikul täiesti uue tüdrukuteansambliga G.O.S.H., neilt on ilmunud esimene rokkiv singel.

Alustasid trummimänguga juba 8-aastaselt. Kuidas nii läks?
No mis seal ikka. Lapsed pannakse sageli kooli kõrvalt kuhugi hobiringi. Kunstiring oli kodust liiga kaugel. Lasteaiakasvataja nägi minus potentsiaali, olin eriti osav olnud selles pintslitehnikas, kus kolmnurksete pintslijälgedega joonistatakse. Mõte oli mind panna ka balletikooli, aga arvati, et ma ei hakka kunagi maksimaalselt painduma. Siis jäigi sõelale muusikakool. Alguses pidin minema õppima klaverit, kuid teised, kes selles grupis käisid, olid juba aasta ettevalmistust saanud. Ma ei jõudnud muusikaajaloo tunnis konspekteeridagi... Aga kuna minu kasuisa oli trummar, siis tundub see ju loogiline valik, et mind pandi hoopis löökpille mängima!

Kas Eestis on peale sinu naistrummareid veel?
Ikka on. Aga mina olin vist üks esimesi küll, koos Anneli Kadakaga, kellega koos õppisime. Tema oli minust tegelikult mitu aastat eespool. Ja muidugi Terje Terasmaa, kes mängib küll rohkem vibrafoni, aga on samuti lõpetanud löökpillide eriala. Küll aga olen mina esimene magistrikraadi omandanud naislöökpillimängija Eestis.
Aga noori trummareid tuleb aina juurde. Mul endalgi on praegu juba üle kahekümne tüdruku-trummiõpilase.
Miks nad püsima ei jää – ehk on põhjus selles, et nn meestemaailma trügida, on vaja omajagu julgust ja sitkust. Samuti tuleb naistel teha vahepeal paus karjääriredelil, sest keegi peab ju järelkasvu eest ka hoolitsema. (Muigab.)

Millal omandasid oma esimese korralikuma trummikomplekti?
Oota, oota ma pean meenutama! Amati trummikomplekt oli mul kodus, see oli kõva sõna tol ajal.
Aga see kadus kuhugi tuhka ...
Esimese korralikuma ostsin siis, kui mängisin Blacky´s - Yamaha Stage Custom. See on siiamaani alles!

Kas sa lapsepõlves oma vanemaid või naabreid liigse trummimänguga vahel ära ei tüüdanud?
Ei, seda probleemi küll ei olnud! (Naerab.)
Mängisin harjutusmati peal, kõik trummid olid nendega kaetud. Teistmoodi poleks olnud võimalik, sest elasin kortermajas. Mäletan, et vaatasin harjutamise ajal kogu aeg kella – 15 minutit, pool tundi, tund – rudimente sai ikka omajagu mängitud. Kord oli kõva. Mul oli ka ksülofon, seda vihtusin samuti mängida, see võis ikka väga kiledat heli teha. Aga ei mäleta, et naabrid oleksid vahel pahandanud, ei mäleta "uksele koputamist"!

Kui tihti tavaliselt päevas või nädalas löökriistu mängid, trumme taod?
Kui on tihe esinemisgraafik, siis harjutamiseks ei jäägi aega. (Muigab.) Esinemise käigus saan siis oma praktika!
Harjutamiseks pean võtma eraldi aja või kui juhtub olema vabam periood, siis tegelen rohkem enda täiendamisega.
Kooli ajal, kui valmistasin kontsert-kava ette, sai marimbat harjutatud 6-8 tundi päevas.

Mis sind tegelikult trummimängu juures võlub, mis paneb sind seda silmnähtavalt nautima?
(Mõtleb natuke.) Arvatavasti ma ei oska midagi muud! (Naerab.) Kui on vaja, laulan bäkki küll ka!
(Tõsisemalt.) Mulle meeldib väga trumme mängida. Kuna mängin nii palju erinevaid stiile - stiilide küllus ja löökpillide mitmekesisus teevad asja minu jaoks huvitavaks.
Nüüd Brigitta festivalil mängisin ERSO koosseisus klassikalist muusikat, siis samal ajal tuuritasin koos 2 Quick Stardiga ning sellest kevadest alates mängin uues tüdrukute rokkbändis G.O.S.H. ja olen teinud ka mitmeid unplugged kontserte...Olen õnnelik, et saan nii erinevat muusikat viljelevais koosseisudes osaleda.
Mis mind trummide juures võlub?  Lugesin just hiljuti kuskilt, et trummimängu sagedused kutsuvad ajus esile teeta-laineid, mis kattuvad meditatiivse seisundi lainetega. Eks neil trummidel mingi iidne ja ürgne kutse minu poole on. Rahustav ehk isegi...

Keda trummaritest pead oma eeskujudeks laias maailmas ja Eestis?
(Muigab ja mängib juustega.) Mul ei ole kunagi eeskujusid olnud. Kellega olen parasjagu koos õppinud, koos nendega olen arenenud... Et püsida tasemel, tuleb olla kogu aeg paremate seas!
Iidolit küll pole. Sheila E on minule väga sarnane, see oli mulle meeldiv üllatus.

Oled aja jooksul mänginud sellistes tuntud (muusika)kollektiivides nagu Blacky, Tanel Padar ja 2 Quick Start. Millisesse kooslusesse neist kõige paremini sisse sulasid?
Ma olin ka Koit Toomel kolm aastat trummariks. Padariga käisin ainult paaril korral unplugged kontserte tegemas, ei loeks, et olin nende koosseisus. Blacky´s olin kolm aastat, kasvasin nendega kokku. Kõik jätsid jälje seal – igatpidi.
(Kindlal toonil.) Ma arvan, et Blacky, see oli esimene armastus, esimene tulihingeliselt tehtud bänd!

Kas vahel on ka mingit jama kontserdil ette tulnud, mõtlen just trummidega seoses?
Igatsugu asju on olnud. Eelmine aasta soundcheckis lõin bongo naha katki, see pole päris tavaline asi.
2 Quick Start´i kontserdil Lauluväljakul lendas poodiumilt taldriku statiiv koos kulinatega alla.
Ükskord gongade taga mängides astusin enda taga oleva monitori peale ja kukkusin tagumikuga vastu monitori potsti maha! Sealt omakorda libisesin nagu liumäest alla ja lõpuks tõusid jalad ka veel taevasse 90 kraadise nurga all. (Naerab.) Bändiliikmed ei pannudki seda tähele!

Mängid laval sellise energiaga, et lausa lust vaadata. Ja võhma paistab sul samuti piisavalt olema. Kust ammutad seda meeletut energiat, kõike seda särtsu?
Ma ei tea. See on hea küsimus. See kõik tuleb mul seest ja loomulikult.
(Täiendab.) Orkestriga pean ennast vaos hoidma. Kuid näiteks 2 Quick Start´i puhul – rõõmus efektne olek lisab vaatemängulisust juurde! Minu klubimuusika trummiprojekt DrumAttack oli ka visuaalsusele üles ehitatud. Trummimäng võimaldab seda, teised pillid kammitsevad end rohkem pilli külge kinni. Ja selleks, et tunda ennast vabalt trummide taga ning tantsida, on vaja suurt üleolekut pillimängust ja esitatavatest partiidest. Samal ajal mängida ja liikuda ei olegi nii kerge kui võib tunduda.

Nagu juba mainisid, oled kaasa löönud täiesti erinevates projektides, jazzi, klassika ja roki vallas. Milline neist sulle kõige enam väljakutseks on olnud?
Võib-olla jazz-projektid vibrafoniga Tanel Rubeni ja Siim Aimla koosseisudes. Minu muusikalline haridus oli pikka aega ainult klassikaline, jazz harmooniat läksin Soome õppima alles 24-selt, seega tundub see  aukartustäratavam, kuna olen vähem aega tegelenud ja selles maailmas tegutsenud.
Olen üles kasvanud rokiga, Aerosmith, Bon Jovi, Nirvana jne. Arvan, et see muusikastiil, mida lapsepõlves palju kuulad, jääb ka täiskasvanuna sinu sisse ning see muusikamaailm on sulle kõige mõistetavam ja lihtsaim järgida.

Kus Eestis on sinu jaoks kõige lahedam publik olnud?
Minu arust on vahe, kas esinemised toimuvad väikses kohas või suurlinnas. Maakohas on inimesed vahetumad ja tulevad paremini kaasa.

Räägi vahepeal natuke laste õpetamisest Gustav Adolfi muusikakoolis...
Ma arvan, et ma olen hästi nõudlik õpetaja! Alguses on tihti õpilastel selline suhtumine, et "mis see trummimäng siis ikka on"... Hiljem saadakse aru, et see polegi meelakkumine.
Piisavalt pühendumata ei jääda püsima.
Lisaks erialatundidele juhendan sel kevadel loodud Gustav Adolfi Gümnaasiumi rivitrummitüdrukuid G.A.G. Armada – kokku on neid 12. Siiani suurimad avalikud ülesastumised lisaks koolisündmustele on  tüdrukutel olnud ERKI moeshow´l ja laulupeo rongkäigul.

Uuest tüdrukuteansamblist G.O.S.H. Mitmel pool on juba väidetud, et see on lihtsalt Vanilla Ninja järglane...
Noh. Keegi bändis ei osanud nii samastada, see tuli üllatusena. Me professionaalsete muusikutena ei mõtle nii sooliselt! Sama hästi võib ju võtta rida poistest koosnevaid bände ja öelda riburada pidi, kes kelle järglane on. (Teeb ilmekaid nägusid.) See, et meil on ainult tüdrukutest koosnev bänd, ei tee meist kohe ninjasid.
Aga ninjatüdrukud olid ju eelkõige lauljad ja trummarit neil polnud.

Mida teie eripärane nimi täpselt tähendab, mida siit peaks oskama välja lugeda?
Meil tuli see bändinimi hoopis teistmoodi. Tegin facebooki grupivestluse ning kiirelt tuli mingi nimi sinna panna. Esimene mõte, mis pähe tuli, oli Girls On Stage. Hiljem, kui peale bändiproovi leppisime uut aega kokku, olid kõik tüdrukud vaikimisi endale märkmikusse kirjutanud G.O.S. Kui selle ühiselt avastasime, oli rõõmu kui palju, et panemegi bändi nimeks G.O.S. - lühike ja lööv! Edasine mõttearendus oli – äkki näeks nimi H-iga kuulim välja! Võtsime siis sõnaraamatu ette, et mida see H seal ikkagi tähendada võiks. Ei leidnud ühtegi ägedat H-iga algavat sõna inglise keeles, mis oleks sobinud! Hot oli kõige lühem. See kõlab ja müüb - nii see nimi tuligi!

Kas suurema tuntuse nimel oleksid võimeline poseerima poolpaljalt näiteks  rahvusvahelises meesteajakirjas "Playboy"? Paljud naisstaarid nii ju teevad...
(Lakooniliselt.) Ei!

Oled superilus naine. Kas sul kunagi pole mõtted liikunud selles suunas, et mis ma nende trummidega ikka jaman, lähen teen parem hoopis modellina midagi ära...
Päris huvitav küsimus. (Naeratab) Olen kunagi lapsena modell olnud, riiete oma, mingis moeajakirjas. Minul on see asi, et ma olen lühikene...
Muidugi, modell ei pea tingimata olema lavamodell!
Ilu kohta – no mina ei tea! (Lõbusalt.) Fotograafid on muidugi kinnitanud, et minuga on lust töötada!

Millised mehed sulle meeldivad, kas ise oled "vaba naine" või "hõivatud"?
Kõige olulisem on see miski ehk siis klapp peab olema inimesega. Aga üldiselt peavad mehed olema enesekindlad ja sportlikud.
Mul on elukaaslane olemas.

Kuidas oma vähest vaba aega sisustad?
Siis ma jooksen kohe maale. Lõuna-Eestisse. Mul on seal talu. Tegelen lilledega ja toimetan,  näpud mullas!
Ja vaikus meeldib mulle. Mina ja loodus ja mu mõtted. Tihti loon ma siis uusi projekte oma peas. Vabal ajal ei kipu minema välja pidutsema. (Mängib juustega.)

Millist kontserti ise viimati täiega nautisid, keda artistidest lähiaastatel Eestis või mujal kindlasti näha tahaksid?
See oli juba päris ammu. Sest tavaliselt pean ise lavalaudadel olema just sel ajal, kui keegi staar meile esinema tuleb. Viimati nautisin Whitesnake´i Saku Suurhallis.
(Naeratab.) Beyonce´i tahaks näha. Tal on äge naistebänd taga, tasemel perkussionist! Eestis pole palju, kelle pealt snitti võtta.

Sinu poliitilised vaated. Milline Eesti erakond tundub kõige sümpaatsem?
Eks ma ikka jälgin ka poliitilist elu, kindlat eelistust ei ole.

Tänapäeva Eesti elu plussid ja miinused?
Mulle meeldib see, et IT-lahendused on kõrgelt arenenud ja asju saab kiiresti ajada interneti teel.
Mis on halvasti või? Hmm. (Mõtleb pikalt.) Kahju on, et paljud noored ja andekad on sunnitud Eestist lahkuma, sest palgad on väikesed.

Oled muide isegi maininud, et unistad Eestist väljapääsemisest. Täpsusta, mõtled sa  selle all mujale elama asumist või midagi muud?
Seda mitte, et päriselt siit ära minna. Tahaks vahelduseks mängida ka väljaspool Eestit.

Mida sügis endaga kaasa toob?
Sügis toob aktiivse tegutsemise tüdrukutebändiga. Kirjutame lugusid juurde, salvestame, paneme ka kontserdikava paika. Esinen kindlasti ka 2 Quick Stardi koosseisus ning mitmete teiste bändide.
Samuti käin vahepeal Jaapanis ära. Saan üle pika aja ehedatel taiko-trummidel müdistada. Seal on võimalus mul ennast täiendada Kodo grupi juhendajate käe all.  
(Naerab.) Õpilased koolis peaksid sinna kõige selle vahele ka ära mahtuma!

Alternatiivvärk. Kui mitte trummar/löökriistamängija, siis ikkagi kes? Mis valdkonnas tegutseja?
Kui poleks valinud trumme, siis oleksin tegelenud spordiga.
Peale keskkooli oli mõte minna ka näitlejaks! Kuid kuna ma pole usin raamatute lugeja, siis mõtlesin, et loen parem nooti. (Mõtleb ja tal plahvatab ühtäkki.) Siis äkki aednik!

Ülo Külm

Fotod: Aivar Pärtel

0 kommentaari Lisa kommentaar