horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsiseturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Tutvumisportaal versus päriselu

Tegin äsja ühes unustustehõlma vajunud e-postkastis inventuuri ja avastasin sealt muuhulgas kirjavahetuse, mida lugedes meenus too seitsme aasta tagune lugu, justkui oleks see eelmisel nädalal toimunud. Leidsin, et taoline teema on tegelikult ju aktuaalne igal ajastul ning et ehk ei tee paha seda siinse lugejaga jagada. Niisiis, aastat seitse tagasi riputasin ühte tutvumisportaali üles säänse kuulutuse:

E-mail: xxxxxxxxxxxxxx@xxx.xx
Sugu: N
Vanus: 35
Otsitava sugu: M
Otsitava vanusevahemik: 30-35
Tutvumise eesmärk: Suhtlemine
Huvialad: Elamine ise ongi päris huvipakkuv ala – vaadates (nähes), kuulates (kuuldes),lugedes, kirjutades (riimis/riimitult), rääkides (mitte ilmtingimata vahetpidamata), mõtiskledes ja tegutsedes...:)
Kirjeldus: Raatsimata potentsiaalse(te) tutvuja(te) edasist pidevat avastamisrõõmu rikkuda, siis isikukirjelduse asemel laenaksin tutvumisspurdi stardipüstoliks meie aegumatust filmiklassikast ühe mõttekillu – naine peab oskama suhtesse panna nii taeva kui põrgu korraga. Usun seda oskavat ja samas orienteerun ka maapealsetes asjades... Aga nii endale kui teistele meelespidamiseks (samast allikast) – "Sina ära ise oma elu keeruliseks ela!"
* * *
Kirju tuli paarikümnelt tegelinskilt, toredaid ja lustakaid, sekka täiesti tõsiseltvõetavaidki, aga põhiline on see, et vastukaja saabus ka meesinimeselt, kellele see kuulutus spetsiaalselt „söödaks“ heidetud sai ja kes selle kenasti alla neelas. Tooksingi siis siikohal lugejani meie kirjavahetuse (muutmata kujul) ja sugugi mitte õelusest – selgitus järgneb läbilugemise lõpus. Kuna sellest ajast on nii palju vett merre voolanud, ei tunne asjaosaline end tõenäoliselt ära, ent kui ka tunneks, ei näe selles probleemi, sest enda poolt ma ei pea selle mõtetevahetamise avaldamist alatuks, eesmärk on hoopis õilsam – ehk on õpetlik.
* * *
Tere! Kirjutan ­tutvumiskuulutuse peale
Olen Tiit ja esimeses kirjas annaksin endast üldisema pildi, eks huvi korral saab edaspidi täpsemalt jätkata. Elan Tallinnast 50 km, olen 32 a., 185 pikk, normaalses kaalus, sportlik, samuti normaalse välimusega. Üldiselt olengi harrastanud tervislikke eluviise, see on kuidagi ise kujunenud sedasi, liigun nii jalgsi, ratta, kui muul viisil keskmisest ehk pisut rohkem, ei tunne vajadust ei suitsu ega alkoholi järgi. Huvide poolest tõmbab rohkem selliste sisemiste asjade poole, aga seda siiski läbi elu enda, läbi suhete, inimeste, tegevuste jne. Tavalisi huvisid, mis on pea kõigil, ei hakkaks eraldi mainima. Kuigi nende huvide juures ei teeks paha üks märksõna nagu sisukus. Usun, et inimeses on peidus lõputult väärtusi, mida avastada, peab olema vaid natuke tahtmist neid avastada, nii mõnegi asja esile toomiseks aga on seatud nii, et see võib juhtuda koos teise inimesega, kas sõbra või siis lähikaaslasega. Hetkel ongi elu nii läinud, et selline sõber või kaaslane, kellega saaks rohkem, kui igapäevastest asjadest kõnelda, kes annaks ka hingamisruumi, on puudu, varasemad ja ka praegused sõbrad on kusagil kaugel või on neil endil piisavalt tegevust ja ega tõelisi sõpru vist saa kunagi palju. Ja pole mul ka armast inimest, head haldjat, kellega armastust jagada. Hetkel peangi lõpetama, kuna olen internetipunktis, kus ajapiir ees. Kui soov on minna edasi, siis jään ootama.
Kena päeva, Tiit
* * *
Tere Sullegi, Tiit!
Ütleme siis algatuseks nii, et see on Sul niisugune ilus ümmargune fassaadikirjeldus, mis veidikene, tõsi küll, laseb ka sisemusse piiluda, aga kindlasti ei ole see ülearu sügavpaljastavalt isiklik... Võtan endale õiguse pisut enam valgustatud saada ja seetõttu tuleb minu vastus etterutates öelduna lõppkokkuvõtteks küsimustehõnguline.
Sa oled pearõhu (vähemalt kirjas, ei tea, kas ka elus endas?) asetanud Sõprusele. Kas loodad leida siit internetikeskkonnast eelkõige (kirja)sõpra olenemata soost... või siiski on Sinu valikuks eelkõige naisinimesed, kellega teadupärast reeglina on võimalik sõprusest (mitmes mõttes) sügavuti kaugemale minna? Ja eeldades, et see viimane variant on igati tõenäolisem, siis siit ka kohe järgmine küsimus – kuidas Sul senini see praktikas edenenud on – mõttes ses, et kas oled leidnud siit (vähem või rohkem) sobivaid mõtte- ja muidu mõnusaid kaaslasi, ehk siis teisisõnu – kas mõni haldjas, keda mainid, on Sinu ellu läbi interneti lennanud? Ja kui asi pole edenenud, siis mis on selle põhjuseks – kas haldjas on osutunud mingil moel puudulikuks (näiteks ühetiivaliseks) või on Sul lihtsalt olnud senistele haldjakandidaatidele liig kõrged nõudmised – näiteks on Sinu esimeseks tingimuseks haldjapoolse võlukepikese iseenesestmõistetav olemasolu, ilma milleta Sa kannalt ringi pöörad ja kaabut kergitad?
Ja kui nüüd sellest Sinu üldsõnalisest kirjeldusest isiklikumaks minna – milline on Sinu perekonnaseis? Näiteks kas oled (abielu)mees, kes hiilib paar korda kuus õhtuti seadusliku kaasa kaisust välja, et hommikul patusena ent rahulolevana naasta, naisukesele lunastuseks kolm lõtva tulpi, nukker naeratus ja tort?
Ja lõpetuseks – rõhutad sõna „sisukus“. Kuna inimesed peavad väga erinevaid asju sisukaks, siis millisesse alarühma Sinu sisukus võiks liigituda? Loodan, et Sa ei tajunud mu küsimustes nüüd süvasurvet, sest mäletan Su kirjast ka hingamisruumi olulisust.
Tervitades Tiina-Tiiu
* * *
Tere, Tiina-Tiiu!
Kõik oleks justkui kena, ainult üks pisiasi on puudu, Sinust kas või üldi­semaltki suurt ei midagi saanud teada. Ja kust küll tuleb selline umbusaldamine, eriti veel, kui harva esinevalt rääkisin väärtushinnangutest ja armastusest, mingitki usaldust ju võiks üles näidata, ei tea, et oleksin oma kirjas mingist elupõletamisest maininud, et alust anda sellisteks kahtlustusteks. Ja vaevalt, et inime­ne, kes mainib, et arvutis olemine piiratud, otsiks kirjasõpra, isegi arvuti olemasolu korral ei paneks ma suurt rõhku kirjutamisele, vaid eelistan igasugust otsesuhtlust.
Kõigist neist asjust, mida mainisid etteruttavalt, võime otse rääkida, need teemad on piisavalt pikad, et neid kõiki arvutisse toksida, sellel ei ole lihtsalt mõtet. Seega oleks Sinust kena, kui endast kas või samal viisil nagu ma ise, teada annaksid.
Ja ma ei näe omalt poolt ka mingit põhjust, miks me ei võiks peale seda üle minna otsesuhtlusele.
Jään ootama, Tiit
* * *
Tere taas, Tiit-poiss!
Nagu solvumust oleks tunda Su vastuläkitusest?! Tegelikult said Sa minust üldist informatsiooni kuulutusest – tõin seal ju välja oma üldolemuse, nagu Sina oma kirjas. Lihtsalt tekst oli lühem, sõnu vähem, aga olin arvestanud ka ridade vahelt lugemisoskusega...
Ja see väide, justkui ma Sind elupõletajaks peaks, on küll täiesti meelevaldne. Kus Sa nägid sellist sõna nagu „elupõletaja“? Igal inimesel oma oma väljendusstiil ja kui see ei kattu teise omaga, siis ei tähenda see kaugeltki seda, et tegemist oleks maapõhja materdamisega. Võtsin oma küsimuste aluseks tõsiasja, et enamasti mehed, iseäranis vanuses 30 ja üle selle, otsivad naissoost sõpra ühel ja ainsal põhjusel – soetada endale armuke, kuna reeglina ollakse selles eas kellegi poolt rõngastatud ja kahjuks ka reeglina oma nai­sest tüdinetud (liigselt harjutud). Aga päriselt teda ka ei hüljata, sest niisama õhtuti hüppes käimine ei pruugi alati soovitud eesmärki täita ja siis on ikka parem varblane peos kui tuvi katusel, eksole. Aga siiski ei pane ma mehi ühte patta ega jaga kahte lahtrisse – tahtsin lihtsat vastust küsimusele, kas oled kellegagi koos, tegin seda lihtsalt pisut värvikamalt, kui ühe lausega. Küsin siis konkreetselt ja üheseltmõistetavalt, niisiis – kas oled abielus või kui pole, kas siis oled kellegagi lähedaselt seotud?! Pean seda teadmist vägagi oluliseks.
Sa räägid otsesuhtlusest – aga selleks, et otseteele minna, on mõistlik enne kõrvaltee lõpuni käia, ehk siis teisisõnu võiks ikka kirjapildi kaudu teineteist mõnda aega kombata... see kippadi-kappadi kiirkohtinguteele kihutamine võib lõppeda valusa kokkupõrkega või tupikussejõudmisega muidu. Või mis Sina arvad?!
T-T
* * *
Kallis, Tiina-Tiiu!
Ütled, et olen meelevaldne, kui näen Sind kahtlustamas end elupõletamises. Kuidas peaksin siis seda nimetama, kui ma kedagi (Sind) sügavalt armastan, austan, piiritult usaldan, andestan, mõistan, õrn hellus hingestamas ja samal ajal teeksin talle midagi sellist, mis võiks tema südant lõhestada, teisiti kui elupõletamiseks.
Sinu kahtlustused meenutavad nagu üht detektiivi, kes on mingist omapoolsest teooriast nii sissevõetud, et kõige lähemad asitõendid jätab kahe silma vahele, kas ma siis ei ole Sulle neid juba piisavalt andnud, nii otse, kui kaudselt, et Sul ei tohiks olla põhjust paigutada mind üldkategooriatesse.
Nii nagu ma ei põhjusta praegu kellegile sellist piina, nii ei teeks seda ka Sulle, eeldusel, et meie vahel areneks midagi sügavat, mis oleks iseenesest ilus. Seega on mul võimalus 100% Sinule pühenduda, kui Sa mul seda teha lased, jooksed ju kogu aeg eest ära, kui Sulle läheneda püüan. Tahad, et arvuti meid lahutaks, selle asemel, et võiksin Sinu meeldivat häälekõla kuulata ja värvikat juttu oma kujutlustesse lasta.
Mis puudutab eelnevaid tutvumisi, siis on olnud nii ja naa, see viimane on sõltunud ehk aja hetkest, mil olen lähtunud mingist lähenemisest, vastavalt kogemustele ja vastavalt sellele on olnud ka tulemused, praegune seis on selline, et ei ole veel leidnud lähedast inimest.
Mis sisukusse puutub ja millised on minu vajadused kaaslase kohapealt, siis on see minu kirjades olemuselt välja toodud, eks ikka vastand ole sellele pinnapealsus, kõik lihtne ja loomulik on juba omamoodi geniaalne. Kuigi ka intellektuaalset sisukust on kahtlemata olemas, mida esineb filosoofide juures, siis ise olen silmas pidanud südame sisukust, mis väljendub südamlikkuses, heatahtlikkuses, armastuses ja teistes omadustes.
Edvistamine, lipitsemine, silmakirjalikkus, vagatsemine, eneseimetlemine, enesehaletsemine, lobisemine tühjast tähjast, manipuleerimine, need omadused näiteks tooduna, jäävad sisukusest natuke eemale, eks neid ole teisigi, nad võtavad lihtsalt ruumi ära teiste asjade tunnetamiseks inimeses. Ega ma mingit erilist hingeruumi ei vajagi, vaid lihtsalt puhast õhku, kus vaimustus, vabadus, armastus hinge toidavad.
Ja hüvastijätu korral, mida mainisid, kannaka tegemise asemel jumalaga jätuks emban ja suudlen kirglikult, kirglik nagu olen. Kaabu asemel kohendan baretti ja suunan tuule suunale, muidugi ennem märja näpuga selle kindlaks teinuna ja prillidegi puhastamine suurest õhinast suudlemise järel tekkinud uduloori eemaldamine käib asja juurde.
Natuke aimu võiksid anda enda välisest ilmutisest, pikk-lai-raske-kena, juuksed - lühike-pikk, värv, värvitud, siis on hea fantaseerida edasi?! Ja elad ka vist kuskil maapeal, ei tea ainult kus? Kuidas suhestud suitsu, alkoholi, pidude, üritustega? Millest armastad vestelda sõbrannade, hingelähedastega, valdavalt? Mis on elu mõte? Kas Jumal on olemas? Mis meist peale surma saab? Mis on Sinu head omadused? Milline on naiselik naine, Sinu arvamus? Oled Sa jutukas? Kui hästi Sa ennast tunned, oma püüdluste, eesmärkide tagamaid? Tähtkujult oled?
Kas oleme jõudnud otseteele?
NB! Tahtsin veel lisada, et enne esmaspäeva ei pääse arvutisse, aga siis jätkame.
Kaunist nädalavahetust ühele ­toredale tütarlapsele! Tiit
* * *
Tere (asemel) head aega!
Su küsimustejadast vastaksin vaid ühele küsimusele – sõbrannadega armastan vestelda meeste reetlikkusest ja truudusetusest.
Aga Sinu kiri, andeks, oli pehmelt öeldes mage. Eelkõige Sa, mehike, ju oledki pinnapealne ja sisutu ning justnimelt tegeledki edvistamise, lipitsemise, silmakirjalikkuse, vagatsemise, eneseimetlemise, lobisemisega tühjast tähjast. Kui oma kirja ise ka uuesti läbi loeksid, siis ilmselt ei jää Sul muud üle, kui minuga nõustuda. Kõik need õõnsalt paatoslikud puhangud sügavast armastusest, austusest, piiritust usaldusest, andestamisest, mõistmisest, õrnusest, hellast hingestatusest, südame sisukusest, 100%-lisest pühendumisest, sekka (targad sõnad) filosoofia ja intellektuaalsus jne jms bla-bla-blaa, on ju selles kontekstis puhas klišee (et mitte kasutada üht maalähedast eestikeelset pruuni tooni väljendit).
Magedale ja läilale möksile saab alati maitseainetega jumekust anda, aga kui neid puistatakse varrukast, paki sisusse süvenemata, siis on tulemus kõike muud kui söödav. Ja kurb, kui sellisel puistajal on mingil põhjusel tekkinud kujutelm, et tema kokakunsti valdamine on vaieldamatul tasemel ja hoidku taevas, kui keegi julgeb välja öelda, et see supp tuleb kallata solgipange. Ei taha hästi uskuda, et enamus naisinimesi seda sööb ja kiidab, vahepeale heldimuspisaraid poetades... või mine sa tea. Mulle igatahes ei maitse ja vähe sellest – öökima ajab. Juba loetud tundide pärast veendud, et minu maitsemeelt jagab ka keegi teine.
T-T
* * *
E-tutvuse kaitseks ­ – erandeid ehk esineb ...
Et nüüd lugeja selle kirjavahetuse „läbi näriks“, võlgnen pisukese selgituse. Niisiis, minu sõbranna oli mingil hetkel enda poolt pandud tutvumiskuulutuse läbi tutvunenud ühe kena noormehega. Ja kena oli too eksemplar tõesti – et tema näolapikesel ja ülejäänud fassaadil silma nuumata sai, selles veendusin isiklikult, kui juhuslikult neid kord koos romantiliseks õhtusöögiks sisseoste tegemas nägin.
Nende tutvus oli kestnud kolm-neli kuud, sõbranna oli silmnähtavalt õnnelik, noorsand külastas teda regulaarselt nädalavahetustel, muul ajal kribas kirjutada ja helistas pidevalt, ühesõnaga – õhus oli armastust. Tõrvatilgakeseks meepotti kippus küll asjaolu, et kallis külaline enamjaolt saabus, kaks kätt taskus, aga selle korvas tema oskus kiita sõbranna perenaiseoskusi ja ka muus osas oli ladusa jutuga kosilaskandidaat meeldiv seltsiline. Kuni mingil hetkel hakkas sõbranna naiselik vaist morset toksima, et tolles kenas isendis on miskit seletamatult võltsi. Kui ta minuga oma kahtlusi jagas, tulimegi mõttele susata mehikesele „söödaks“ samasse portaali kuulutus, mis temas huvi võiks äratada ja et ta õnge läks, seda pole vaja üle korrata. Ning hilisemalt kirju võrreldes oli kogu see õhkav-kõlav lembetekst peaaegu copy paste sõbrannale saadetust, aga tema jaoks oli eriti solvav mulle läkitatud kirjadest teada saada, et usinalt külas käival kallimal väidetavalt polevat ei armast inimest ega lähedast hinge. Heast haldjast rääkimata.
Ühe nädala teisipäevast reedeni see meie kirjavahetus vaid kestiski ja minu valdav sisetunne nonde ridade vahetamise ajal oli tülgastus. Ja kui pahaaimamatu peig siis sama reede õhtupoolikul taas harjumuspäraselt sõbranna juurde saabus (tähelepanelikumale lugejale ilmselt meenus reake tema saadetud viimase kirja lõpus, kus mainiti, et enne esmaspäeva arvutisse ei pääse), jagaski sõbranna temaga minu „maitseelamusi“, mispeale kadus meie „siiralt armastav“ donžuan (või alfons) saba jalge vahel ning sestpeale pole teda siinkandis nähtud. Aga no arvata võib, et küllap ta aega raiskamata juba järgmise nädalavahetuse veetis taas kellegi heauskses hellas kaisus, sest lembesõnadega pikitud sorav jutt vähemasti alguses ju kipub naisinimestele hullutavalt ja samaaegselt rahustava palsamina mõjuma.

Mari Malne

1 kommentaar Lisa kommentaar
  
Üllar King 15.08.2018 06:30
Täna Lihulas ühte kohtumiseks naisterahvaga. Lugu minu poolne kokkuvõte. Teietamisest - Ma ütlen FB-s alati kõigile sina, kui just minu lugupidamistunne inimese vastu pole nii valdav, et ma ei saa teda sinatada. Niisiis, kasutan pea alati sina-vormi. Aga päris sageli, kui mu vaated kellegagi ei ühti ja meil tekib miski vastasseis, tuleb mu oponent äkki lagedale etteheitega mulle, et me polevat temaga sina peal. Valdavalt on see naiste kasutatav argument. Noh, eks see on siis pisike mu alavääristamine ja enese ülevääristamine. See on selline... pisike ad hominem märkus minu aadressil ja vihje, et minust ollakse kõrgelt üle jms. Mu tavapärane vastus sellisele printsessile on, et ma sinatan siin kõiki. Ja tema pole erand. Aga ta võib mind rahulikult teietada, kui talle on nii sobivam - ma pole vastu. Niisiis, teietage mind julgesti - ma ei pane seda pahaks! (Poleks seda kirjutanud, poleks ma äsja taas ühe sellise printsessiga siin kohtunud) Olen kohanud ka ainsuse kolmandas isikus kõnetamist (kui ei suudeta otsustada, kas öelda "sina" või "teie"): "Tere! Kuidas ta elab? Kus ta nüüd tööl käib?" Kooliajal üks pedagoog "meietas": "Me ei ole tänaseks õppinud! Me saame "kahe"!" Vanasti kõnetati teist inimest ka mitmuse kolmandas isikus (eelkõige alamrahvas kõrgemat seisust): "Kas prouad soovivad teed või kohvi?" Ajutiselt proov, kuigi tulemused on kehvad naised on mu arusaamise järgi tänapäeval kinnised? Kuigi ei tea kas üleüldiselt õiget ustavad truud armastavad kallimad tulevast elukaaslast naist leida on kellega olla kogu ülejäänud elu teel.